logod_3

Baltischer Küstenwanderweg

Tere tulemast Ranniku matkarajale

Ranniku matkarada on osa Euroopa pikamaarajast E9, mis algab São Vicente neemel Portugalis. Ranniku matkarada algab Leedu-Läti piiril Nida külas ja lõppeb Eestis Tallinna Sadamas.  Lätis on ta tuntud kui Jūrtaka ehk mereäärne rada, Eestisse jõudes saab nimeks Ranniku matkarada. Marsruudi kogupikkus on 1200 km, millest 580 km on Lätis ja 620 km Eestis ning see on läbitav mõlemas suunas. 

Ranniku matkarada on jaotatud 8 etapiks: Dižjūra (Läänemere Kuramaa rannik), Mazjūra (Riia lahe Kuramaa rannik), Jūrmala ja Riia (Läti kõige populaarsem kuurortlinn ning pealinn), Vidzeme rannik (Riia lahe idarannik), Pärnu ja kalurikülad (Pärnu lahe rannik), Matsalu rahvuspark ja Lääne-Eesti saared (Matsalu laht ning Saaremaa, Muhu, Hiiumaa ja Vormsi saared), Haapsalu ja rannarootsi külad (Haapsalu laht, Noarootsi poolsaar ja Osmussaar) ning Loode-Eesti pankrannik ja kosed (Soome lahe rannik).Etapid on veel omakorda jaotatud 60 matkaetapiks ehk  eraldiseisvaks, eelmisest ja järgmisest päevast sõltumatuks päevamarsruudiks (iga marsruut ca 12–25 km pikk). Kõigi matkaetappide kohta on üksikasjalik kirjeldus nii trükistes kui Ranniku matkaraja kodulehel. 

Kuidas läbida Ranniku matkarada?

– alustada saab igas füüsiliselt ligipääsetavas kohas ja liikuda kummaski suunas (mõlemad suunad on märgitud).
– erinevaid etappe saab läbida mitte ainult jalgsi, vaid ka ühistranspordiga või leppida võõrustajatega kokku transpordis ja asjade vedamises.
– lehel www.coastalhiking.eu saab välja printida päeva kirjeldused ja alla laadida GPX-faile.
– looduses aitavad orienteeruda valge–sinine–valge markeeringud puudel, kividel ja muudel loodusobjektidel ning  kleebised liiklusmärkidel, elektripostidel, sildade piiretel külades ja linnades ning ka teeviidad.
– kohtades, kus ranniku matkarada liigub mööda randa ja pikemat aega ei pea suunda muutma, ei ole rada märgistatud.
– matkaraja äärde on paigutatud infostendid.

Majutuse ja toitlustuse pakkujate hulk on sõltuvalt ranniku osast erinev, kauplusi ja apteeke leiab suuremates asulates. Matkaraja kõrval on rohkem kui 70 tasuta avalikku puhkekohta, mis on varustatud on varikatuste, laudade, pinkide, prügikastide ning osad ka lõkke- või grillikohtade ning tualettidega. Telkida tohib selleks ettenähtud kohas.

Matkamarsruudid päevade kaupa

See on matkaraja üks mitmekesisemaid lõike, kus võib näha nii maakive ja bretšasid, ehk ammuse meteoriidiplahvatuse tagajärjel tekkinud kive, kui ka liivaseid randu ja rohtu kasvanud rannaniite. Siin asub Pakri pank – 24 meetri kõrgune Läänemere ranniku kõige muljetavaldavam pank, sellel omakorda asub Eesti kõrgeim 52 meetrine Pakri tuletorn. Matkarada kulgeb ranna lähedal, kohati mööda metsa- ja põlluteid. Maastikul näeb mõisaid, kirikuid, tuletorne ja Pakri tuuleparki. Silmailu pakuvad kaunis Keila juga ja salapärased Pakri saared. Tallinna ümbruses on säilinud militaarpärand – kaldajoone kindlustusi ja rannakaitsepatareisid. Paldiski oli nõukogude ajal suletud linn, kus oli eriti salajane sõjaväeline objekt – spetsiaalne tuumaallveelaeva reaktor. Matkarada lõppeb Tallinnas, mille keskaegne vanalinn on UNESCO maailmapärandi nimistus.

Päev 53. Nõva – Vihterpalu. 23 km. Mööda Soome lahe kallast

Päev 54. Vihterpalu – Padise. 25 km. Seitse sajandit püsinud kirik ja Padise klooster

Päev 55. Padise – Paldiski. 18 km. Paldiski – salapärane ja kunagi suletud olnud linn

Päev 56. Paldiski – Kersalu. 16 km. Imeline pankrannik, tuletorn ja militaarne pärand

Päev 57. Kersalu – Laulasmaa. 12 km. Rannad ja ujumiskohad

Päev 58. Laulasmaa – Vääna-Jõesuu. 19 km. Eesti kauneim juga asub sellel lõigul

Päev 59. Vääna – Jõesuu – Tabasalu. 20 km. Legendidest rikas Suurupi poolsaar

Päev 60. Tabasalu – Tallinna sadam. 25 km. Tallinn – UNESCO maailmapärandi hulka kuuluv vanalinn

Matkarada kulgeb alguses mööda endist raudteetammi ja külavahe- ning põlluteid, Haapsalu linnas aga mööda kõnniteid ja promenaadi, mille äärest leiab hubaseid kohvikuid. Eesti vanim kuurortlinn on kuulus raviva meremuda poolest ning lõõgastavaid protseduure saab Haapsalu spaades nautida ka tänasel päeval. Haapsalu linnus on kuulus Valge Daami legendi poolest. Edasi läheb matkarada Noarootsi poolsaarele, mis oli kunagi merepõhi. Kuna aga maakoor on pärast viimast jääaega tõusnud, siis on sellest saanud maismaa osa. Siin võib näha ajaloolisi rannarootsi külasid, kus on teistsugune kultuurikeskkond ja maastik, samuti leidub kunagi merest eraldunud madalaid järvi.

Päev 47. Tuuru – Rohuküla. 19,5 km. Värav Lääne-Eesti saartele Hiiumaale ja Vormsile

Päev 48. Rohuküla – Haapsalu – Uuemõisa. 22 km. Armastatud Eesti kuurortlinn Haapsalu

Päev 49. Uuemõisa – Elbiku. 36 km. Matk ümber Haapsalu lahe

Päev 50. Österby – Riguldi. 23 km. Noarootsi – rannarootslaste poolsaar

Päev 51. Riguldi – Dirhami. 13 km. Meteoriidijälgedega rannaäär

Päev 52. Dirhami – Nõva. 16 km. Põhjamaiselt karge loodus ja laulvad liivad

Matkarada läbib Matsalu rahvusparki, mis on üks Põhja-Euroopa suuremaid märgalasid ja hõlmab madalat Matsalu lahte, Kasari jõe alamjooksu, pillirootihnikuid, üle ujutatud Kasari jõe luhaheinamaid, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Matsalu rahvuspargis on loodusrajad ja 7 linnuvaatlustorni. Territooriumi ületab Valge mere ja Läänemere vaheline lindude rändetee. Siin võib näha ka hirvi, põtru, rebaseid ja teisi loomi. Matkarada kulgeb suures osas mööda kruusateid, lõikab üle suure maantee ja läbi Lihula linna. Virtsu sadamast saab praamiga Muhu saarele ja Saaremaale.

Päev 42. Virtsu – Kuke. 14 km. Läbi orhideeväljade ja kadakasalude

Päev 43. Kuke – Meelva. 19 km. Vaadeldes Balti jääpaisjärve saari

Päev 44. Meelva – Penijõe. 22 km. Henriku Liivimaa kroonika jälgedes

Päev 45. Penijõe – Laiküla. 22 km. Ümber Põhja-Euroopa suurima märgala

Päev 46. Haeska – Puise. 23 km. Linnu- ja loodusvaatlus Matsalu rahvuspargis

Eesti rannikul kasvab paljudes kohtades pilliroog ning leidub ohtralt luhaheinamaid ja märgalasid, seetõttu kulgeb matkarada sageli mööda metsa- ja põlluteid. Suve teisel poolel on rannikuäärsetes metsades rikkalikult seeni ja marju. Pärnu lahe rannikul asuvad üksteise järel väikesed kalurikülad. Pärnu lähedal, kus lahte voolab Pärnu jõgi, on meri madal ja rannik liivane. Pärnu on hinnatud kuurortlinn, kus on palju kohvikuid ja restorane, spaasid ja hotelle, mängib elav muusika ning on kaunis vanalinn. Pärnust 7 km kaugusel asub Valgeranna – populaarne mereäärne puhkepiirkond, kus on ilusad rannametsad, luited ja liivarannad. Munalaiu sadamast pääseb laevaga Kihnu saarele, mille kultuuripärand on UNESCO kaitse all. Kohalikud elanikud kannavad siin rahvarõivaid ning saare naised eelistavad ringi sõita külgkorviga mootorrattal.

Päev 31. Ikla – Kabli. 16 km. Ajaloolise supluspiirkonna radadel

Päev 32. Kabli – Häädemeeste. 11 km. Linnud, luited ja metsad

Päev 33. Häädemeeste – Uulu. 26 km. Läbi metsade ja rabade

Päev 34. Uulu – Pärnu. 21 km. Märgaladest mööda Pärnusse

Päev 35. Pärnu – Liu. 22 km. Kaunimad vaated Pärnu lahele

Päev 36. Liu – Munalaid. 21 km. Lahesopid, saared ja linnud

Päev 37. Munalaid – Tõstamaa. 16 km. Karjamaad, metsad ja rannaniidud

Päev 38. Tõstamaa – Matsi. 25 km. Eesti maaelu idüll

Päev 39. Matsi – Varbla. 15 km. Rannad ja metsad

Päev 40. Varbla – Pivarootsi. 21 km. Rannaalade mõisad

Päev 41. Pivarootsi – Virtsu. 16 km. Eesti saarte värav

Maastike ja vaadete poolest on see lõik Lätis kõige mitmekesisem – siin võib näha nii liivaseid kui ka kiviseid randu, rannaniite, pillirootihnikuid, luiteid, liivakivipaljandeid, metsi, neemi ja lahti, kalurikülasid ja väikeseid jõesuid. Rada kulgeb läbi Carnikava, Saulkrasti, Zvejniekciemsi, Salacgrīva ja Ainaži ning ületab jõgesid, millest suvel saab tavaliselt  jalgsi läbi kahlata. Rajal asuvad ka Koiva ja Salatsi jõe suudmed, mida saab ületada üle sillla. Carnikava ja Salacgrīva on kuulsad silmude poolest, mida valmistatakse kohalike kalameeste retseptide järgi. Duntes saab külastada kuulsa luiskajast parun Münchauseni muuseumi. Enne Eesti piiri kulgeb marsruut mööda metsaradasid.

Päev 25. Vecāķi – Carnikava. 14 km. Kahe jõe – Daugava ja Gauja (Koiva) – suudmealade vahel

Päev 26. Carnikava – Saulkrasti. 20 km. Romantiliste päikeseloojangutega rada

Päev 27. Saulkrasti – Lauči. 13 km. Vidzeme kiviste randade värav

Päev 28. Lauči – Tūja. 15 km. Kadunud purjelaevade ajastu

Päev 29. Tūja – Svētciems. 24 km. Vidzeme kivine rand

Päev 30. Svētciems – Ainaži. 26 km. Silmude kuningriik

Matkaraja lõik läbib kuurortlinna Jūrmalat ja Läti pealinna Riiat. Jūrmala on suvitajate poolt hinnatud linn, kus on palju spaahotelle ja kohvikuid ning kus suveõhtutel mängib elav muusika. Jūrmalas on liivane rand, kuid jalutada võib ka läbi kesklinna ja vaadata oma silmaga üle Joma iela. Linnale on iseloomulik silmapaistev puitarhitektuur ajalooliste suvilate piirkonnas, samuti tänapäevased eramajad ja villad. Rannaäärsetes luitemetsades on tihedalt radu, mis sobivad hästi jalutamiseks ja kepikõnni harrastamiseks. Jūrmalat eraldab Riia ümbruse metsadest Lielupe jõgi. Priedainest võib minna Riiga mööda Kleisti metsateid ja eeslinna tänavaid kuni Daugavani. Jõge ületades jõuab Riia südamesse – Raekoja platsile (Rātslaukums). Riia linna võib läbida jalgsi ja õppida nii tundma linna eri piirkondi, või siis kasutada ühistransporti – rongi või bussi.

Päev 21. Ragaciems – Dubulti. 22 km. Jūrmala – ajalooline kuurortlinn

Päev 22. Dubulti – Lielupe – Bulduri. 15 km. Läti populaarseimad supelrannad

Päev 23. Bulduri – Riia kesklinn. 23 km. Läbi metsade Riiga

Päev 24. Riia kesklinn – Vecāķi. 24 km. Riia vanalinn – UNESCO maailmapärandi hulka arvatud paik

Mazjūraks ehk väikeseks mereks nimetavad kuramaalased Riia lahe läänerannikut. Väikese mere lõik algab Kolka ninal Slītere rahvuspargis, mida ületab Valge ja Läänemere vaheline lindude rändetee. Matkarada kulgeb piki Riia lahe rannikut kuni Jūrmalani. Raja äärde jääb palju liivaseid randu, kohati saab nautida rannaniitude ilu. Kaltene juures on lühike, kivine ja väikeste lahtedega lõik, kus suvel pesitsevad luiged. Rannikul asuvad üksteise järel tänapäevased kalurikülad ja väikesed jahisadamad. Merel toimub tööstuslik kalapüük ja siin asuvad ka mõned kalatöötlemise ettevõtted. Rannakülade turgudel ja kauplustes, aga ka kalameeste juures, saab osta värskelt suitsutatud kala.

Päev 16. Kolka – Ģipka. 24 km. Mööda „suletud randa“

Päev 17. Ģipka – Kaltene. 20 km. Kuramaa kivine rand

Päev 18. Kaltene – Mērsrags. 24 km. Mitmekülgne rannajoon

Päev 19. Mērsrags – Engure. 22 km. Engure looduspargis

Päev 20. Engure – Ragaciems. 25 km. Kalurikülad ja suitsukala

Dižjūraks ehk ürgmereks nimetatakse Lätis Kuramaal asuvat Läänemere läänerannikut. Ranniku matkaraja alguses, Läti ja Leedu piirist kuni Kolka ninani, on mererand enamasti liivane. Ürgmere lõik on Läti ranniku kõige vähem asustatud osa,
samas asub siin Läti suuruselt kolmas linn Liepāja. Pāvilosta ja Sārnate vahel asub pankrannik. Külad on hõreda asustusega, suurem osa elanikest veedab siin ainult suve. Slītere rahvuspargis kulgeb matkarada mööda põllu- ja metsateid läbi ajalooliste liivi kalurikülade. Mazirbes ja Kolkas käivad kohalikud kalamehed endiselt merel ning müüvad omasuitsutatud kala. Ürgmere lõik lõppeb Kolka nina juures, mis eraldab Läänemerd Riia lahest.

Päev 1. Nida – Pape. 12 km. Läti kõige kivisem rand

Päev 2. Pape – Bernāti. 25 km. Läti läänepoolseim tipp

Päev 3. Bernāti – Liepāja – Karosta. 23 km. Linn, kus sünnib tuul

Päev 4. Karosta – Ziemupe. 22 km. Karosta – Läänemere äärne militaarpärand

Päev 5. Ziemupe – Pāvilosta. 21 km. Laulvad liivad ja merevaik

Päev 6. Pāvilosta – Jūrkalne. 20 km. Läänemere uhkeimad liivaklindid

Päev 7. Jūrkalne – Sārnate. 14 km. Paik, kust inimesed asusid paatides teele üle Läänemere

Päev 8. Sārnate – Užava. 15 km. Läti ranniku kauneimad vaated

Päev 9. Užava – Ventspils. 20 km. Nopi rannast oma merevaigukogu!

Päev 10. Ventspils – Staldzene. 15 km. Läbi Ventspilsi linna

Päev 11. Staldzene – Oviši. 17 km. Lõppeesmärk – Ovišragsi neem

Päev 12. Oviši – Miķeļtornis. 18 km. Oviši ja Miķeļbāka tuletornide vahel

Päev 13. Miķeļtornis – Sīkrags. 19 km. Sihtpunkt – Slītere rahvuspark

Päev 14. Sīkrags – Saunags. 16 km. Liivlaste rannas

Päev 15. Saunags – Kolka. 13 km. Kolka neem – Euroopa süda

Projekti Coastal hiking tutvustus

Projekti „Hiking Route Along the Baltic Sea Coastline in Latvia – Estonia“ eesmärk on luua Balti riikide pikim matkarada mööda Läänemere rannikut Leedu piirist kuni Eesti põhjarannikuni. Läti ja Eesti läänerannikule loodav matkarada saab olema ligikaudu 1100 km pikkune hõlmates Eestist Pärnumaad, Läänemaad, Saaremaad ja Hiiumaad.

Matkarada on osa Euroopa kaugmatkarajast E9 (European Long Distance Path E9) ja tutvustab selle ääres ja läheduses asuvaid turismiobjekte ja vaatamisväärsusi tuues välja ka nendega seotud lugusid. Läbi selle tekitatakse huvi külastada piirkonda ning pakkuda ka matkaraja läheduses asuvate ettevõtete tooteid ja teenuseid.Projekti kestus on 01.05.2017 – 30.04.2019 ja see on rahastatud Interreg Eesti-Läti programmist. Projekti kogumaksumus on 1 431 135.40€, millest ERDF toetus 971 665.09€. Lääne-Eesti Turismi projektitegevuste eelarve on 82 208€.

Kontakt:
Tõiv Jõul, projektijuht, tel +372 5650 0727, toivj(at)hotmail.com
Sille Roomets, projekti koordinaator, tel +372 5871 6101, sille(at)westestonia.ee
Annika Mändla, turundus- ja tootearendusjuht, tel +372 5818 8221, annika(at)visithaapsalu.com

Projekti tegevustesse kaasatakse piirkonna omavalitsused, ettevõtted ja organisatsioonid, kellega koostöös planeeritakse matkaraja kulgemine, visualiseerimine, viidastus, puhkekohtade rajamine, vajalik infomaterjal ja turundustegevused. “Matkarajale  on tulevikus oodatud jalgsimatkajad, aktiivsed puhkajad, lastega pered, linnuvaatlejad, ajaloo- ja kultuuripärandi huvilised nii Eestist kui välisriikidest. Kvaliteetse teenuse pakkumiseks võimalikult laiale sihtgrupile kaasatakse kohalikke elanikke, majutus- ja toitlustusettevõtteid, giide, kohaliku toidu või käsitöö tootjaid ning muid huvigruppe ja turismiasjalisi.

Projekti elluviijad on 8 partnerorganisatsiooni. Projekti juhtpartner on Läti Maaturismi ühendus „Lauku Celotajs“. Eestist on partnerid MTÜ Lääne-Eesti Turism ja MTÜ Eesti Maaturism. Lätist on partneriteks Kurzeme, Vidzeme, Saulkrasti, Salacgriva, Carnikavas omavalitsused. Projekti tegevustesse on Eesti partnerid kaasanud ka Eesti Matkaliidu ning Lääne-Nigula, Pärnu, Haapsalu, Lääneranna, Pärnu ja Häädemeeste omavalitsused.

Projekti kestvus: 01.02.2017 – 31.01.2020.

Projekti kogumaksumus on 1 089 737.80€, millest ERDF toetus on 926 777.13€. Lääne-Eesti Turismi projektitegevuste eelarve on 249 599.00€.

Disclaimer: „Käesolev koduleht kajastab autorite vaateid. Programmi Korraldusasutus ei ole vastutav informatsiooni kasutamise eest“